Suvelilled.

Skarifitseerimine ehk seemnete töötlemine.

1.Mehaaniliselt skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul.Skarifitseerimiseks nim.protsessi,mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine,et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes - skarifikaatorites.Väikeseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva,kruusa või klaasi puruga.Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Vältida tuleks seemnepilu ehk mikropüüli lähedalt kesta vigastamist.See võib kergesti vigastada ka idu.

Et hinnata,kas seemneid on piisavalt töödeldud ja kes vigastatud,leotatakse neid mõni päev leiges vees.Kui seemned ei ima vett,siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud.Seemned,mis imavad end vett täis,võib külvata.Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada,kuna nad on muutunud haihustele vastuvõtlikuks.

2.Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksukestaliste ja tihedate seemnete korral.Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet,lämmastikhapet või soolhapet.

Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet.Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu.Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks,siis tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 minutit ning teha külv või stratifitseerida.Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus,võib tekkida vajadus purki jahutada.keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest ning selleks kulub umbes 5-30 minutit.

Keemiline skarifitseerimine nõuab täpsust ja kogemust,seetõttu tuleks enne teha väikesed proovipartiid.

3. Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega.Seda tehakse peamiselt liblikõieliste,tihedakoeliste seemnete korral.Seemned asetatakse 10-20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette.Sellist tegevust korratakse 2-3 korda.Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.

Stratifitseerimine ehk seemnete kihitamine.

Seemnete stratifitseerimiseks nimetatakse seemnete allutamist soodsatele temperatuuri-, niiskuse- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul.Stratifitseerimist kasutatakse liikide puhul,mille seemnetel on pikk puhkeperiood.Stratifitseerimisaeg võib olla 1kuust kuni 2 aastani.

Stratifitseerimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder,kuigi võib kasutada ka kaevikut.

Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati,mis on parajalt niiske.1-2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada,et õhutada substraati.Vajadusel tuleb lisada vett.Stratifitseerimi temperatuur on 0...+5 kraadi.Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati,tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega.Lume kevadise sulamise vältimiseks kaetakse see saepuru või põhuga.Temperatuur lume,seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui -1...-3 kraadi.Stratifitseerimiseperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmnevad idujuured.Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes,seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseerituid seemneid saab külvata kevadel,kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta.stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.

Generatiivne paljundamine.

Külviks kasutatakse võimalikult värskeid seemneid.Paljudel liikidel säilib seemnete idanemisvõime 2...3 aastat,kuid säilitamise käigus see väheneb.Seemneid säilitatakse jahedas,kuivas õhurikkas ruumis,paberkotis kuid mitte kilekotis.

Seemnete idanemiskiirus on taimedel erinev:

1. kiiresti idanevad(5-30 päeva)

2.kaua idanevad(mitu kuud kuni paar aastat)

Generatiivne paljundamine algab külvipinnase ettevalmistamisega.Selleks võetakse kassetid,potid või kastid ning täidetakse kasvuturbaga.Seemned kaetakse kas kasvuturba või liivaga.Idanemisel valgust vajavaid seemneid ei kaeta.Pinnas kastetakse leige veega.Külvikohad markeeritakse.Kiiremakasvulisi liike võib külvata otse peenrasse.Ette kasvatatakse neid taimi,mille kasvuperiood on pikk ning külvist õitsemiseni kulub rohkem aega.olenevalt seemnete suurusest külvatakse nad kas kassetti(väga väikesed seemned) või potti(suuremad seemned).Potid/kassetid kaetakse kile või klaasiga,mis eemaldatakse kui taimed juba tärkavad.Pinnast hoitakse niiskena.Seemnete idanemiseks sobilik temperatuur on 18...25 kraadi .Tärganud taimed pikeeritakse,mille käigus näpistatakse ka juure tippu,et juurestik hakkaks paremini laienema.Sobiva suurusega istikud istutatakse taimedele sobivasse kasvukohta.

Seemnetega paljunemine on omamoodi huvitav.Põnev on oodata taimede tärkamist. Tore on jälgida taimede kasvamist.Kas ikka kasvab selline taim just seda värvi õitega ning sellise kõrgusega nagu pakendil märgitud,

päevalille taimed 3päeva vanuselt

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=262